Oravate ja Lepatriinude rühm külastasid Tallinna Loomaaias raagritsikate programmi.

 Kuigi Oravate rühma raagritsikate projekt lõppes juba novembris 2024, siis loomaaeda jõudsime alles märtsis 2025. Kaasa võtsime ka lasteaiast Lepatriinu rühma lapsed. Raagritsikate teemaline õppeprogramm oli lastele väga põnev. 

Esialgu oli väikene mäng, kus tuli ära arvata, kas pildil olev tegelane on putukas või mitte. Seejärel said lapsed mikroskoobiga vaadelda liblikat, herilast ja kärbest. Kõige rohkem tekitas lastes elevust kärbse suured silmad. 

Putukate maailmaga tutvutud, saime minna loodusklassi ja ritsikaid oma silmaga näha. Laual olid Uus-Guinea raagritsikas, raagritsikas , Madagaskari sisiprussakas ja hiidritsikas. Tavalist raagritsikat said lapsed ka käe peale võtta. 

Kõige põnevam oli siiski roheline hiidritsikas, kellel olid ka tiivad ja väga suur suu. Lapsed nägid seal ruumis veel hiidämblikke, rotte, papagoisid, madusid ja hiiri. Päev lõppes lastele miniloomaaia külastamisega. Loomaaiast tõime tervitused ka oma rühma raagritsikatele.

Tekst: Anneli Seepter

Pildid: Erica Merilainen, Karin Abe, Olena Shcherbytska

Liblikate rühma lapsed õppekäigul Tallinna Loomaaias

 Liblikate rühma lapsed käisid õppekäigul Tallinna Loomaaias ning osalesid programmis "Kus loomad elavad?". 

Lastele tutvustas giid Jana erinevate loomade elupaiku ja rääkis üsna põnevat juttu. Näiteks kas teate miks elevandil on suured kõrvad ja muskusveistel väiksed kõrvad? Kuidas tundub käega katsudes elevandi saba? Kellel on maailma kõige pehmem vill? Või mida sinilambad omavahelises võimuvõitluses auhinnaks saavad ja kui peenel serval nad mäest üles suudavad minna? Kas punased hundid on olemas?Miks krokodill liikumatult suud lahti hoiab ja kui tihti ta sööb? Mitu meetrit suudab hüpata lumeleopard? Mida leoparditele kaneeliga teha meeldib? Kas meie läksime ahve vaatama või toodi meid hoopis ahvidele lõbustuseks? Ja seda mitu erinevas vanuses poega võib olla kängurul korraga minge loomaaeda kindlasti veel omal käel uurima!

Kõige kokkuvõtteks saime teada, et külmades elutingimustes on enamasti loomadel väiksemad kõrvad ja lühemad jalad, kuumemates tingimustes vastupidi. Seda selleks, et külma mitte ligi lasta või just palavaga saab nt. elevant ennast suurte kõrvadega hästi jahutada. 

Loomaaeda külastades sattus meile imeline kevadilm ja aeg läks nagu lennates.

Tekst ja fotod: Laura Usai

Liblikate rühm osales Rohejahi programmis

 AS Kuusakoski poolt algatatud Rohejahi raames suundusid Liblikate rühma lapsed Kuusakoskisse enda kogutud vana elektroonikat ära viima. Rohejaht on suunatud lastele ja noortele, et tõsta teadlikkust prügi sorteerimisest. Rohejahi raames koguti sellel aastal nutiprügi (telefonid, laadijad jne) ja teeküünalde ümbriseid.

Hommikul sai Liblikate rühmas plaan paika pandud ja kell 9.30 meie teekond algas. Teekond viis läbi linna, mööda sõjaväelinnakust, üle raudtee ja kohal olimegi. Kuusakoski väravas ootas meid õppealajuhataja Ivi, kes oli autoga tulnud teiste rühmade kogutud elektroonikat ja teeküünalde ümbriseid tooma. 

Seltskond koos, sammuti väravast sisse, juba kaugelt hõikas keegi töötajatest, et “lapsed tulevad”. Meid võeti soojalt vastu, kaalusime ära elektroonika, mida kokku oli 18 kg, seejärel kaalusime teeküünalde ümbrised, mida kokku oli 3 kg. Lapsed aitasid jäätmed sorteerida erinevatesse konteineritesse. Enne äraminekut ilmus nurga tagant üks töötaja kommikausiga, lastel komm põses ja tagasitee oli kohe palju lõbusam. Kokku kõndisid Liblikate rühma lapsed 5 km.

Tekst: Liisa Ardon

Pildid: Ivi Kollo

EI kilesussidele, JAH puhtale loodusele!

 Meie lasteaed on otsustanud paljude teiste lasteaedade ja asutuste eeskujul loobuda kilesusside kasutamisest.

Majanduslik kokkuhoid ei ole märkimisväärselt suur ja see ei olegi peamine põhjus, rohelise mõtteviisiga lasteaiana on meie jaoks olulisem muu: hoiame sellega kokku energiat, mis kilesusside tootmise peale läheb ja samuti säästame maailma jälle ühest looduses raskesti lagunevast lisaprügist.

Nakkushaiguste spetsialistid väidavad pealegi, et sussid toovad kasu asemel hoopis kahju, kuna susse jalga pannes puutuvad inimese käed kokku välisjalanõude küljes oleva mikroobe sisaldava mustusega, mida inimene siis pärast ringi liikudes ning ukselinke, toole, laudu jms puudutades laiali kannab. Kuival aastaajal aga tõuseb susside kandmisel õhku tolm, mille külge samuti kinnituvad mikroobid- ja mida lapsed ja täiskasvanud siis sisse hingavad.

Elu on ka näidanud, et saastunud sussid lähevad puhastega sageli segamini, sest tavaliselt pole kiirustades aega süveneda, milline korv on milliste susside jaoks ning kasutatud jalatsikaitsed visatakse puhaste sekka.

Jah, põrandad pole mõnda aega enam nii puhtad nagu varem, aga asi, millele nüüd tuleb jälle rohkem tähelepanu hakata pöörama, on jalgade pühkimine matil. Plaan on muretseda välisuste juurde ka jalatsiharjad, mis hõlbustavad jalatsite puhastamist enne sisenemist veelgi.

Enne uksest sisse astumist pühi jalgu- see vana tõde tuleb uuesti meelde tuletada ja komme au sisse tõsta! Naerulind näitab eeskuju.

Autor: Marge Kirsipuu

Oravate ja Liblikate rühm said olulisi teadmisi kaitseväelastelt.

 Oravate ja Liblikate lastel käisid eile põnevad külalised! Liblikate rühma õpetajate kutsel tulid lastele külla kaitseväelased, kes rääkisid oma tööst ja tegemistest, tutvustasid oma töövahendeid, meditsiini-, ööbimis- ja muud varustust ning õpetasid lastele ka tähtsaid esmaabivõtteid. Loomulikult tekkis lastel ka palju küsimusi ja muidugi kõik küsimused said ka vastused 😊

Lõpetuseks vahetati veel kingitusi ja kõigil oli üks huvitav kogemus juures🥰

Tekst: Marge Kirsipuu
Foto: Laura Usai

Koolitoidu ja toitlustamise teostamise enesehindamine.

 Koostöös Harjumaa Omavalitsuste Liidu (HOL), Tervise Arengu Instituudi (TAI) ja Lääne-Harju vallavalitsusega viidi veebruaris Naerulinnu ja Sipsiku lasteaedades läbi koolitoidu ja toitlustamise teostamise enesehindamine. 

Hindamismeeskondadesse kuulusid lasteaia juhtkonna, lastevanemate ja õpetajate esindajad, kokad ning majandusjuhatajad. 

Eneseanalüüside kokkuvõtetega tutvusid hindamiskomisjon eesotsas Kehtna Kutsehariduskeskuse pikaaegse toitlustusvaldkonna juhi Anne Kersnaga ning HOL-i , TAI ja vallavalitsuse esindajad.

6. märtsil külastas hindamiskomisjon meie lasteaedu ja tutvus olukorraga kohapeal. Sisutiheda arutelu ja analüüsi käigus saadud tagasiside oli konstruktiivne ja positiivne, saime ka palju uusi mõtteid ja ideid, kuidas lastele pakutavat toitu veelgi paremaks, tervislikumaks ja atraktiivsemaks muuta.

Kogu toimunud protsessi kohta koostab hindamiskomisjon lasteaiale ka kokkuvõtte, mille edaspidises töös aluseks võtame. 

Ikka paremaks!

Tekst: Marge Kirsipuu

Fotod: Lisett Liiv, Sirli Kahar

Naerulinnu- ja Sipsiku Lasteaia ühine maslenitsa

4. märts toimus Sipsiku lasteaias vahva päev – tähistati Maslenitsat ning Naerulinnu sõbrad kutsuti sellest osa saama. Meie tähistame tavalisel sellel päeval vastlapäeva aga väga huvitav oli saada osa ka teistsugustest kommetest.

Maslenitsa on iidne slaavi kevadpüha, millega saadetakse ära pikk ja külm talv ning kutsutakse kohale soe ja päikeseline kevad. Traditsiooniliselt süüakse sellel ajal rohkelt pannkooke, mis sümboliseerivad päikest ning pidustuste lõpus põletatakse õlgedest nukk, et öelda head aega talvele.

Pidu oli täis lõbusaid mänge, rõõmsat naeru ja ühist tantsu! Koos lastega järgisime kombeid – põletasime õlgedest nukku ja kutsusime kohale kevadet. Loomulikult ei puudunud ka kõige maitsvam osa – kuldpruunid pannkoogid! Need meenutavad päikest ja aitavad kevadel kiiremini kohale jõuda.

🌞 Suur aitäh meie sõpradele Sipsiku lasteaiast, kes meid külla kutsusid – oli hariv ja mänge täis päev!

🌞 Pannkoogid olid lihtsalt ülimaitsvad, eriti veel õues maiustades.

Kevad, me ootame sind! 🌷🌞

Autor: Sirli Kahar