Oravate rühm lõpetas edukalt Suukooli hambapesuprojekti!

2024/2025. õppeaasta jooksul osales Oravate rühm Suukooli hambapesuprojektis, mille eesmärk oli tõsta laste teadlikkust suutervise tähtsusest ja õpetada neile õigeid hambahooldusvõtteid. Projekti käigus õppisime, miks on hammaste pesemine oluline, kuidas seda õigesti teha ja milliseid toite eelistada, et hambad püsiksid terved ja tugevad.

Koostöös vanematega täitsid lapsed kodus hambapesupäevikut – see aitas lastel järjepidevalt hommikuti ja õhtuti hambaid pesta ning muutis igapäevase harjumuse toredaks pere tegevuseks. 

Ka lasteaias rääkisime palju suutervisest ja tegime erinevaid õppetegevusi, mis kõik aitasid teadmisi kinnistada ning kujundada positiivset hoiakut oma tervise eest hoolitsemisel.

Nüüd, kui projekt on lõppenud, said kõik lapsed tubli osalemise eest tänukirja ja väikese kingituse – hambapasta, mis tuletas meelde, kui oluline on oma hambaid iga päev hoolikalt pesta. Oleme väga uhked kõigi Oravate rühma laste üle ja täname ka lapsevanemaid toreda koostöö eest!

Paldiski lasteaedade pereõhtu ja õuesõppeklassi avamine

 Lastele algas päev juba kell 16.00, mil avati õuesõppeklass, mis valmis tänu Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) toetatud projektile „Õuesõppeklassi ja ilmavaatluskeskuse loomine“. Sümboolse lindi lõikas avamisel läbi vallavanem Jaanus Saat, projekti eestvedajaks oli meie õppealajuhataja Ivi Kollo. Olulist tuge andis ka valla arendusnõunik Lisett Liiv, kelle panus aitas projekti edukalt ellu viia.

Antud projekti toel on rikastatud laste õuesõppevõimalusi — juurde on soetatud uusi õppevahendeid ja raamatuid, ning edaspidi saavad lapsed osaleda ilmavaatlustes ja teha rohetehnoloogia katseid. Projekti raames käisid Liblikate rühma lapsed juba külas Tartu AHHAA keskuses, kus osaleti põneval õppepäeval „Salapärane vesi“.

Pärast õuesõppeklassi avamist ootas lapsi ees haarav teadusteater „Kolm põrsakest“, mis pakkus avastamisrõõmu ja elevust.

Õhtul avati orienteerumisrada peredele, mis kulges mööda lasteaia parki ja pakkus võimaluse ühiselt liikuda ning loodus- ja keskkonnateemadega tegeleda. Orienteerumiskaardi abil liikusid pered punktist punkti ning lahendasid Rohelise Kooli väärtusi tutvustavaid ja toetavaid ülesandeid:

• mõõdeti vee koguseid ja täideti kiiruse peale anumaid,
• otsiti luubi abil pildilt putukaid,
• visati täpsust taaskasutusmaterjalidest lennukitega,
• osaleti sportlikes ja liikumisülesannetes,
• pandi tuule tegemisega ratastel laevuke liikuma (vahend saadud samuti KIKi projekti raames),
• ning lõpuks nautisid koos tervislikke vitamiiniampse.

Pereõhtu tõi palju rõõmu, liikumist ja avastamisrõõmu nii väikestele kui suurtele osalejatele. Õhtu kulges meeleolukalt ja lõi toreda koosolemise võimaluse kogu kogukonnale.

Täname kõiki lapsevanemaid, õpetajaid ja koostööpartnereid, kes aitasid kaasa vahva õhtupooliku kujundamisel!

 "Toetas Eesti riik"

Oravate rühm teatrielamusel Amandus Adamsoni Majamuuseumis

25. aprillil käis Oravate rühm Amandus Adamsoni Majamuuseumis, kus toimus vahva ja hariv etendus pealkirjaga "Päkapikud Rohepöördes". Laval astusid üles Paldiski Ühisgümnaasiumi 7. klassi õpilased, keda juhendas õpetaja Erika Kaljusaare.

Etendus pakkus rohkelt mõtteainet nii lastele kui täiskasvanutele. Kuigi laval seiklesid päkapikud, oli sõnum igati kaasaegne ja eluline. Rohepööre, looduskaitse ja meie igapäevased valikud olid etenduse keskmes. Loo õpetlik iva oli, et mitte kõiki reegleid tasu pimesi järgida — vahel tuleb asjadele läheneda kriitiliselt ja avatud meelega. Samuti juhiti tähelepanu sellele, et kõik ei ole alati nii, nagu esmapilgul paistab. Näiteks toodi välja, et looduses näivalt roheline värv võib ultraviolettvalguses hoopis punasena paista.

Etendus oli nutikas, humoorikas ja mõtlemapanev. Oravate rühma lapsed said osa erilisest teatrielamusest, mis pani nii naerma kui kaasa mõtlema.

🖌📷Anneli Seepter

Oravate rühm osales sellel aastal Global Action Days tegevustes.

Oravate rühm osales rahvusvahelises keskkonnaprojektis Global Action Days 2025 (22.04-6.05. 25), mille eesmärk oli üheskoos tegutsedes aidata kaasa ökosüsteemide taastamisele ja kaitsmisele. Projekt tõi kokku üle 664 000 osaleja 145 riigist, ühendades kogukonnad üle maailma ühise eesmärgi nimel.

Global Action Day1.

Esimese tegevusena me kaevasime, siis vaatlesime ning kõige lõpuks loendasime kokku kõik lasteaia õuealal ühelt mullalapilt saadud vihmaussid. Lapsed leidsid harilikke vihmausse e ööusse ja harilikke mullausse.  Suurt elevust pakkus see, kui vihmauss kaevates kätte saadi. Loendasime vihmaussid üle, määrasime liigi ning seejärel lasime nad tagasi mulla peale.

Global Action Day 2 tegevusena tegime katse, kus vaatlesime, kummast lillepotist tuleb vesi kiiremini läbi, kas sellest, kus tammevõrsed sees või sellest, kus on paljas muld sees. mõlemasse lillepotti sai valatud 0.5 ml vett. Lapsed olid väga põnevil ja kui suur oli nende üllatus, kui tühja lillepoti põhjast voolas esimesena vesi välja. Küsisin lastelt, miks nii juhtus ja mõned lapsed oskasid vastata, et seal ei olnud juuri ees. Teise poti põhja ilmus ainult natukene vett. Jätsime lillepotid aluste peale ning läksime õue. Tuppa tagasi tulles oli vesi mõlema aluse pealt kadunud, lapsed ütlesid, et muld imas vee enda sisse. 

Global Action Day 3 päeva tegevuseks oli meil looduslikest vahenditest oma perekonna pilt teha. Lapsed said endale tühjad munakarbid ja ülesandeks, õuealalt otsida looduslikud materjalid, millest perekond teha. Esialgu jäi mõni laps hätta, aga peale juhendamist sai asi korda. Selle ülesandega saime näidata, et kunsti saab teha ka õues leiduvatest vahenditest ning seega ei pea koguaeg poest värve, paberit ja pintsleid ostma.

Global Action Day 4 tegime praktiliselt läbi taimede istutuskastides mulla uuendust. Kõigepealt kaevasid lapsed istutuskastist mulla välja, seejärel tõime kompostikastist suure käruga kompostmulda ja panime selle istutuskasti. Nüüd panid lapsed vana mulla jälle komposti peale, siis natukene hobuse sõnnikut, jälle vana mulda ning kõige peale valas õpetaja kotitäie uut mulda. 

Lastele pakkus kõige suuremat elevust see, et kompostikastist tulid välja maipõrnika vastsed, korjasime need kokku ja lapsed viisid nad kompostikasti tagasi.

Viimane Global Action Day 5 tegevus oli tähistada Maa sünnipäeva. 

Sellel korral said Oravate lapsed endale õuemänguasjade seast nõud ning õpetaja andis igale lapsele ühe looma või linnu rolli. Aluseks võtsime "Elas metsas Mutionu" laulu. Iga tegelane pidi Maale kingituseks tooma selle söögi, mida ta ise sööb. 

🖌📷Anneli Seepter

Liblikad AHHAA keskuses

 

Päikeselise reede 2. mai hommikul alustasime sõitu Tartu poole, et külastada AHHAA keskust ning saada osa õppepäevast „Salapärane vesi“.

Sõit Tartusse kulges kenasti ning esimene vahepeatus toimus Adaveres, kus kõik soovijad said veidi jalgu sirutada ning seejärel sõitsime ühe jutiga Tartusse välja. Enne, kui Tartu paistma hakkas, kostis mitme lapse suust, kui kaua me veel sõidame. Seejärel hakkasime uurima teeviitadelt, kui palju on veel jäänud sõita. Oi, kui suur oli laste üllatus, kui AHHAA keskus hakkas paistma… Bussist kostis rõõmus laste hõise… „AHHAA keskus“.

Bussist väljudes tegime väikese kehakinnituse AHHAA keskuse ees oleval pingil, kus lapsi köitis ülestõstetav auto, mida sooviti kohe ka ise proovida. Eriti tore oli vaadata, kui õpetaja Laura läks lastele appi autot tõstma ning inertsist ka ise maast kõrgemale kerkis.

Seejärel oli aeg liikuda AHHAA keskusesse, sest meid ootas õppepäev.

Õppepäev „Salapärane vesi“

Õppepäeva viisid läbi juhendajad Erik ja Valters. Enne, kui hakkas õppetegevus, tutvustati meile, milline see õppepäev välja näeb ning seejärel jagati meid kaheks grupiks. Üks grupp jäi Erikuga katseid tegema ning teine grupp läks koos Valtersiga elusaali, kus tutvustas mitmeid veega seotud asju: kuidas tekib laine? Kuidas tekib tornaado? Jms.

Eriti põnev oli liikuda AHHAA keskuse keldris, kus nägime mootoreid, mis keskuses olevaid seadmeid liikuma panevad ning ka teadusteatri etendustes kasutatavaid kostüüme. Põnevust ja huvi pakkus ka punases meres elav korall, mis on toodud AHHAA keskusesse. Hetkel on suur bassein remondis, kuid koralli sai lähemalt näha väiksemas akvaariumis, kus jooksis pidevalt puhas vesi, et koralli puhastada.

Peale väikest ringkäiku läksime tagasi õppetuppa, kus algas meil põnevad katsed veega. Erik rääkis mitme erineva merevee soolsusest ning seejärel alustati merevee soolasuse katsetega.

Esimesena katsetati Läänemere soolsust - klaasi sisse kaaluti 2g soola ning seejärel lisati vett, kus kogu mahuks on 200g. Segada, et sool lahustuks. Seejärel katsetati Punase mere soolsust – 8g soola, millele lisada vett, kus kogu mahuks saab taas 200g. Segada, et sool lahustuks. Nende kahe katse võrdlemisel ei olnud võimalik silmaga kindlaks teha, milline on Läänemere ja Punase mere soolasus, sest klaasis lahustus sool, kuid maitsest oli kohe aru saada.

Väga põnev oli Surnumere soolsuse katsetamine – 68g soola, millele lisada vett, kus kogu mahuks on 200g. Segades ei lahustunud sool, vaid jäi põhja. Surnumere vesi sisaldab väga palju soola ning seepärast ei tohi seda vett juua, kuna nii suur soola kogus muutub inimesele mürgitavaks.

Muidugi said lapsed proovida pipetiga vee soolasuse maitset ning jälgida muna katsega, kuidas muna ujub ning kuidas ta vees asetseb.

Kõige lõpuks uurisime veel mikroskoobi all liivateri, sammalt, sulge jms.

Igal juhul oli põnev õpituba ning teadmisi saime palju.

      

Peale õppepäeva olid lastel juba kõhud päris tühjad, siis läksime kohvikusse Newton, kus meil oli broneeritud lõunasöök ning söögiks oli laste lemmik – friikartulid viineritega. Toit maitses hästi ning kõhud said kenasti täis.

Kui lõunasöök oli söödud, tutvusime isekeskis keskusega ning seejärel asusime koduteele.

Päev oli põnev, teadmiste rohke ning huvitav!

AHHAA külastus sai teoks tänu Keskkonnainvesteeringute Keskusele esitatud projektitaotlusele.

"Toetas Eesti riik", Kliimaministeerium ja KIK

Naerulinnu lasteaed osales Tartu Loodusmaja õppeprogrammis

Meile tuli külla Tartu Loodusmaja. Lastele tutvustati erinevaid prügikaste nt:  bio -, olme-, pakendi-, taara ja paberi prügikast. Lapsed said endale prügi ning pidid selle õigesse prügikasti panema, hiljem kontrolliti, kas prügi pandi ikka õigesse prügikasti. 

Saime ka teadmisi, kuhu käivad kasutatud patareid ja näidati erinevaid märke, mis ohtlike jäätmete peal olema peab. 

Vaadati üheskoos komposti ning uuriti luubiga komposti sees olevaid vihmausse. Tutvustati keskkonnasõbalike taaskasutatavaid asju nt: metallist joogipudel, puuviljakott jne, mis on keskkonnale ja enda tervisele paremad.

🖌📷Erica Merilainen

Oravate rühmas arutleti mere ja prügi teemadel.

Sel nädalal uurisime Oravate rühmas, mis juhtub siis, kui prügi satub merre, ning kuidas meie saame aidata merereostust vältida. Lapsed arutlesid, miks on meri ja seal elavad loomad olulised ning mida igaüks meist saab teha, et hoida loodus puhtana.

♻️ Kunstitegevuses kinnitasime arutletut ning andsime uue elu värvilise paberi jääkidele – meisterdasime kalu ja vaalu. Ühel pool paberil ujusid kalad prügi täis vees ning teisel pool puhtas ja kirkas vees. Nii said lapsed läbi loovtegevuse ise näha ja tunnetada, kui suur vahe on puhtal ja saastatud keskkonnal.

🌍 Väikesed teod loovad suuri muutusi. Õppisime, et iga prügi prügikasti viimine ja taaskasutus aitab hoida meie mered puhtana.

-Erica Merilainen