teisipäev, 10. jaanuar 2023

Kuidas pesta käsi?

 

Teisipäeva hommikul kogunesime saali, et tuletada meelde ning harjutada, kuidas pesta käsi. Selleks, vaatasime üheskoos videoid ning tegime ka õigeid kätepesu harjutusi. Aga, miks peab üldse käsi pesema? Ikka sellepärast, et kui mustad käed puudutavad suud või silmi, siis satuvad pisikud meie kehasse ning teevad meid haigeks.

 

Selleks, et oskaksime teha õigeid harjutusi, vaatasime antud videot: Kätepesu.

Kuid üks olulisemaid asju kätepesu juures on see, et kui kaua me peaksime oma käsi seebiga hõõruma? Sellele küsimusele, oskab kõige parema vastuse anda Jänku-Juss.  

Kui kaua peab pesema käsi?


 Selleks, et ikka käed puhtaks saaksid, on hea laulda laulu "Sepapoisid". Ja just täpselt niikaua tuleks seebiga hõõruda nii käe pealt kui ka sõrmede vahelt, sest bakterid oskavad leida endale väga head peidukohad, kuhu pugeda.


Kuid bakteritest vabanemiseks on parim vahend seep. Miks? Ikka sellepärast, et seep tõrjub bakterid eemale. Selleks, et seda tõestada, vaata, kuidas teha bakteritesti: Bakteritest.

Peske käsi, sest nii olete terved!


reede, 23. detsember 2022

Doonorite heategu!

Meie lasteaia töötajad on alati doonoripäevadest osa võtnud, täna käisid ja andsid oma nii vajaliku panuse direktor Taive Kikas ja Siilide rühma õpetaja Kadri Vinter ❤️

 
Kas teadsite et:
Iga vereloovutus aitab vähemalt kolme patsienti.
Doonorite verd kasutatakse rasketel operatsioonidel ja sünnitustel, patsientide raviks verejooksu, raske trauma, aneemia, leukeemia, vähi- ja maksahaiguste, põletuste ning paljude teiste haiguste puhul.
Doonorivere toel on võimalikud ka paljud plaanilised operatsioonid, mida muidu liiga suure verekaotuse kartuses ei saaks sooritada. Eesti haiglates tehakse vereülekanne ligi 20 000 patsiendile aastas.


 

RÕÕMSAID PÜHI!

 

 
 
 Videotervitus laste poolt: Videotervitus

kolmapäev, 21. detsember 2022

NUTIJAHT 2022


 Nutijaht on selleks korraks läbi. Meie lasteaia rühmadel õnnestus ka võitjate sekka kuuluda.

 
 

Toomapäev - 21. detsember

 

  Tänasel toomapäeval on lasteaias ringi liikumas Tahma-Toomas.

BERTA - Eesti rahvakalendri tähtpäevade andmebaas, annab meile palju teavet erinevate tähtpäevade kohta...

Toomapäev langeb enam-vähem talvise pööripäevaga kokku ja on päikeseaasta lõpupäev - see on ülioluline kriitiline pöördepunkt. Skandinaavias algas toomapäeval uus aasta. Asudes skandinaavia ja germaani mõjualal on mõlemast eesti rahvakalendris jälgi. Toomapäev on oluline kurjade jõudude peletamise, valgusele ja päikesele uue jõu kindlustamise poolest. Tähtpäev on säilitanud mitmeid muistseid tavasid ja saanud juurde kristlikke motiive.

Toomapäeval on liikvel surnute hinged, Toomast on peetud paganluseajast säilinud surma(haldja)ks. Vähemalt 17. sajandist alates on kirjalikke andmeid sellest, et Toomas on katku ja igasuguste raskete haiguste patroon. Toomapäeval tapeti pühadeks loomi ja soolati liha. Paadid keerati kummuli ja valati neile anniks õlut.

Kraasna asunduse eestlastel olid 19. sajandi lõpul säilinud ohvrikombed, uskumused ja loitsud, millega pöörduti maajumal Tooma, karjakaitsja, piksekahju ja põua eest hoidja poole. Toomapäeva on seostatud hingede liikumisega, kuigi hingedeaeg on ju üldiselt pigem oktoobris-novembris.

Oluline oli mustuse ja laiskuse minema saatmine kaltsu- ja õlenukkudena. Toomapäeval liikusid õlut nurudes ringi toomad. Pesti kerisekive ja puhastati majapidamist. Toomapäevast alates suuremaid töid ei tehtud, sest oli alanud jõuluaeg.

Töökeelud

Keelatud olid kõik tööd peale pühadega seotu ehk siis lubatud olid eeskätt koristamine, kraamimine ja pühadetoitude valmistamine. Eriti keelatud oli ketramine ja jahvatamine. Mõlemad tegevused on seotud päripäeva liikumisega, mistõttu neid on seostatud päikese liikumisega. Rangelt oli keelatud puude raiumine ja nende kojutoomine.

Algas pühadetoitude valmistamine, mis kestis jõululaupäevani. Valmistati vorste, leiba ja Põhja-Eestis õlut. Toomapäeval minevat Toomas tõrde – õlu läheb käima ja teda saab palju. Mõnes kihelkonnas oli aga enne toomapäeva ja toomapäeval õlletegu keelatud – sest see ei lähe käima või rikub Toomas selle.

Rituaalsed toidud

Seapea söömisega tagati sigade edenemine. Toomapäeva juurde kuuluvad pähklid ja õlu.


Tahma-Toomas, Must-Toomas

Toomapäeval tuli Tahma-Toomas, Must-Toomas või Jõulu-Toomas majast välja kihutada. Mõnel pool on sel puhul valmistatud vanadest riietest õlgi ja kaltse täistopitud nukk, mis on pimeduse varjus viidud teise peresse. Kui Tahma-Toomast ei märgatud ega viidud edasi, siis tähendas see laiskuse, mustuse, lohakuse, räpasuse ja muude halbade asjade majja tulekut. Leitud kaltsunukku vemmeldati ja visati ta siis uksest välja. Tavaliselt rändas Tahma-Toomas uue aasta saabumiseni ukse tagant ukse taha ja märgistas pere, kelle ukse tagant ta uusaastahommikul leiti.

Toomad, jõulutoomad

Valgeis rõivais ja mõnikord maskeeritud mehed käisid Saaremaal kolmel päeval õlut maitsmas ja lähenevaid pühi teatamas või ka naabritele õlut viimas. Ringi käidi üksinda või rühmana. Enamasti olid nende rõivad valged, mida on seostatud hingede ringiliikumisega. Vahel kandis toomas karvast musta kasukat ja oli tahmase näoga, mis viitas aastalõpul rändavatele kurjadele jõududele. Toomastel oli mõnikord kaasas puust sau, kaigas või nn toobripuu, millega taoti tantsimisel vastu põrandat. Küllatulnud toomaste tantsimine oli teine sagedane tegevus.

Mõnel pool on mehed käinud tahmaste nägudega kõrtsis toomast valgeks joomas. Saaremaalt pärit kirjanik Juhan Peegel on arvanud, et õlletegu, tähtis sündmus 19. ja 20. sajandi kehvades oludes, määras saarlaste pühad ja tähistamisviisid. Saartel on kogu jõuluaajal maskeerutud erinevateks olenditeks.

Mida teised teevad

Toomasandid, kes käisid toitu palumas ja jõulupühi kuulutamas, olid tuntud mitmel pool, ka näiteks Inglismaal, kus toomapäeval on tähistatud kirikukelladega jõulupühade algust. Ööl vastu toomapäeva on padja alla pandud sibulaga ennustatud armsamat.

Õlenukud ja kaltsukujud

Enamasti sümboliseerivad sellised nukud personifitseeritud ebaõnne, mis tuleb viia majast või külast eemale või koguni metsa. Nukke on pekstud ja viidud protsessiooniga külast ära. Küllalt sageli oli viimine siiski salajane toiming, mida hämaruse varjus toimetati. Õlenukke valmistati ja nende abil suunati ebaõnn ja haigused eemale toomapäeval (Tahma-Toomas, Must-Toomas, Jõulu-Toomas), nääride ajal (nääritont, näärimees, näärinäkk), vastlapäeval (metsik), tuhkapäeval (kada, tuhkapoiss).

Õlenukkude traditsioon on rikkalike rahvusvaheliste paralleelidega. Eestis teadaolevad nukud on olnud paarikümnest sentimeetrist kuni üleinimpikkused, riietatud meheks või naiseks. Neile on mõnikord joonistatud pähe silmad, nina ja suu. Selline nukk oli teatava negatiivse nähtuse või omaduse kehastuseks, mistõttu õlenukke on viidud ka peredesse, kellega satuti vaenusuhteisse.

Kindlatel tähtpäevadel valmistatud nukke, kujusid, jooniseid kasutati nimiolendite kahjustamiseks, tõrjumiseks või edendamiseks. Nii on kevadistel tähtpäevadel joonistatud vaenlase kuju kriipsujukuna puukoorele ja antud talle nimi. Nimeliste puust, kaltsudest, vahast inim- ja loomakujude ja maagia abil kahjustati kujutatut, samasuguste kujudega on ka edendatud ja ravitud, viies neid kindlal ajal ohvripaika.

Talvisel madisepäeval tõrjuti Saaremaal ja Lääne-Eestis kärbseid, viies puupulkadest ja õlest "kärbseid" naaberperesse. Ka on selliseid sümboolseid kärbseid 19. sajandil käsikiviga jahvatatud, et putukaid majast eemale hoida.

19. sajandi lõpuks oli enamik nukkude ja kujudega seotud tavasid muutunud meelelahutuslikeks ja sellistena elas osa neist meedia õhutusel 20. sajandi teise pooleni. Uue rakenduse leidsid õlgkujud ja -nukud 20. sajandi lõpul aastavahetuse kaunistuste ja kuuseehetena (BERTA, 2022).


Kasutatud kirjandus:

BERTA (2022). Toomapäev. Kasutamise kuupäev: 21.12.2022.a. Allikas BERTA: https://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-toomapaev.php (21.12.2022).

teisipäev, 13. detsember 2022

Jõulupidu

 Sel aastal on paljud asjad teisiti, nii ka meil...


Detsember on lasteaias alati kõige kiirem aeg. Päkapikud piiluvad ning käivad ettevalmistused aasta kõige tähtsamaks eeskavaks - jõulupeoks! Jõulupidu on alati kõige mõnusam ja oodatum pidu, kus lapsed esinevad vanematele ja muidugi ka Jõuluvanale.

Sel aastal otsustati jõulupeo kohaks valida EKNK Paldiski kogudus, kus oli ülesseatud jõuluteemaline lava, saalis oli meeleolu loomiseks süüdatud küünlad ja laternad ning õues olid eelmise päeva lumetormist kõrged hanged. Kõik see kokku, moodustas mõnusa jõulutunde, mida oleme kippumas kaotama suures tegemiste ja toimetamiste tuhinas. 

Pidu algas toreda kellamänguga, mis juhatas sisse algava peo...

 


"Kellamäng"

Muusika saatel tulid lapsed saali ning võtsid laval oma kohad sisse ühendkoorina. Ühendkoori moodustasid aiarühmade ja vanem sõimerühm. 

Kui tavaliselt on Jõuluvana see, kes kuulab laste laule ja luuletusi, siis sel korral soovis Jõuluvana aga ise laulda, haarates kaasa ka lapsevanemaid.


Jõuluvana laul

Kui tavaliselt on Jõuluvana see, kes laste esinemisi ei näe, siis sel korral oli tal võimalus istuda aukohal ning vaadata ja kuulata laste poolt esitatud laule.

Vaata pilte 

Kõlasid laulud: 

"Jõuluaeg"

"Jõulusoovid"

"Lumehelbeke" 

"Talvemäng"

"Tiliseb, tiliseb aisakell" 

"Oh kuusepuu"

"Kop - kop" 

Kogu pidu juhtis Naerulind, kes juhatas sisse vahetekste lugedes järgmise loo, kuid lisaks laulis ta kaasa. Lapsed esinesid kenasti ning oligi aeg kingituste jagamiseks. 

Nagu juba öeldud, on sel aastal kõik teisiti... Kuna lapsed olid juba oma laulud esitanud, aga kingitused olid veel kätte saamata, siis iga rühm käis ka Jõuluvana juures kingikotti lunastamas.

Kuna Jänkud ja Lepatriinud on koos julgemad, siis esitati ka koos üks tore laulumäng "Vaata, vaata Jõulumees". Kuid kingikoti lunastas Jänkude ja Lepatriinude rühma laste isad. Ei pääsenud ka nemad luuletuse lugemisest. Kui aga luuletus meelde ei tulnud, siis valmis kohapeal tore omatehtud luuletus. 





Aiarühmade lapsed olid julgemad ja istusid ka Jõuluvana põlvel, kus said lugeda või ka laulda õpitud luuletust või laulu. Väga tore oli kuulda, kuidas Ukrainast pärit lapsed esitasid eestikeelseid laule Jõuluvanale. 



Pidu oli väga tore ning vahva ja kõik osalejad olid õnnelikud oma kinkide üle.

 

RAHULIKKU JÕULUAEGA!

reede, 9. detsember 2022

Talvised tegevused õuealal

 

📸 Taive Kikas
 

Üleöö kerkis õuele meie majahoidja Jüri eestvedamisel ja Lahevesi AS väiketraktorite abil kelgumägi! 

Las talvelõbud alata!

 

 

Kui osad lapsed nautisid kelgumäel kelgutamist, siis teised rühmad võtsid osa liikumistunnitegevustest.




Ilus talveilm võimaldas ka liikumistegevusi mitmekesistada ja tutvuda talispordialadega: täna mängiti jäähoki.

 

Lumi on vahva!