“Kadripäeval liiguvad ringi kadrid – ilusad, puhtad ja valged. Et olla peredes oodatud külaline, ei piisa ainult huvitavast väljanägemisest. Mida üks tõeline kadrisant teadma peaks, saab õppida just meil.” Nii kirjutab muuseum oma kodulehel. Otsustasime Liblikate ja Mesilaste rühma lastega kadripäeva teemalisest muuseumitunnist osa saada.
Päikesepaistelise 17. novembri hommikul sai alguse bussisõit lasteaiast Tallinna suunas.
Kohale jõudes suundusime Liblikate rühmaga ühte taresse, kus meid ootas juba eest kadri. Tares oli tunda mõnusat suitsusauna hõngu. Kuulasime, miks kadrid ja mardid neil päevil ringi jooksevad, alustades hingedepäeva aegsest ajast.
Jutu sisse kaasati järjest lapsi, kellele kadriperes roll määrati ning kostüüm selga pandi.
Seejärel suundusime üheskoos sealse pererahva maja ukse taha katri jooksma. Nagu kombele kohaselt, koputasime esmalt uksele ja laulsime kadrilaulu. Meile avas ukse majaperenaine, kes meid lahkelt sisse kutsus. Tutvustasime endid, kes me oleme ja miks me tulime.
Lapsed hakkasid järgemööda oma rolle etendama. Meil oli seal kadriema koos kadrititega, kadriisa, kadritohter, kadritark, ennustaja, muusikud, pruut koos peigmehega ja kadrisandid.
Perele sai viidud igakülgset õnne ning vastutasuks saime kotikese komme. Edasi kulges meie tee Kolu kõrtsi juurde, kus lapsed sõid kaasa võetud võileibu ja sisustasime aega kiikumisega.
Ees ootas meid hobuvankri sõit. Kaugelt juba paistiski koheva lakaga Elbrus ja tema perenaine. Sõidu ajal jutustati meile lugusid sealsetest hobustest, Elbrusest endast ning muuseumi eluolust.
Viimane sõit Elbrusega viis meid otse väravasse, kus oli buss juba tagasisõiduks Paldiski poole ootamas.
Võtsime kaasa palju mälestusi. Oli meeldejääv ja huvitav õppekäik.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar