Oravate rühm teatrielamusel Amandus Adamsoni Majamuuseumis

25. aprillil käis Oravate rühm Amandus Adamsoni Majamuuseumis, kus toimus vahva ja hariv etendus pealkirjaga "Päkapikud Rohepöördes". Laval astusid üles Paldiski Ühisgümnaasiumi 7. klassi õpilased, keda juhendas õpetaja Erika Kaljusaare.

Etendus pakkus rohkelt mõtteainet nii lastele kui täiskasvanutele. Kuigi laval seiklesid päkapikud, oli sõnum igati kaasaegne ja eluline. Rohepööre, looduskaitse ja meie igapäevased valikud olid etenduse keskmes. Loo õpetlik iva oli, et mitte kõiki reegleid tasu pimesi järgida — vahel tuleb asjadele läheneda kriitiliselt ja avatud meelega. Samuti juhiti tähelepanu sellele, et kõik ei ole alati nii, nagu esmapilgul paistab. Näiteks toodi välja, et looduses näivalt roheline värv võib ultraviolettvalguses hoopis punasena paista.

Etendus oli nutikas, humoorikas ja mõtlemapanev. Oravate rühma lapsed said osa erilisest teatrielamusest, mis pani nii naerma kui kaasa mõtlema.

🖌📷Anneli Seepter

Oravate rühm osales sellel aastal Global Action Days tegevustes.

Oravate rühm osales rahvusvahelises keskkonnaprojektis Global Action Days 2025 (22.04-6.05. 25), mille eesmärk oli üheskoos tegutsedes aidata kaasa ökosüsteemide taastamisele ja kaitsmisele. Projekt tõi kokku üle 664 000 osaleja 145 riigist, ühendades kogukonnad üle maailma ühise eesmärgi nimel.

Global Action Day1.

Esimese tegevusena me kaevasime, siis vaatlesime ning kõige lõpuks loendasime kokku kõik lasteaia õuealal ühelt mullalapilt saadud vihmaussid. Lapsed leidsid harilikke vihmausse e ööusse ja harilikke mullausse.  Suurt elevust pakkus see, kui vihmauss kaevates kätte saadi. Loendasime vihmaussid üle, määrasime liigi ning seejärel lasime nad tagasi mulla peale.

Global Action Day 2 tegevusena tegime katse, kus vaatlesime, kummast lillepotist tuleb vesi kiiremini läbi, kas sellest, kus tammevõrsed sees või sellest, kus on paljas muld sees. mõlemasse lillepotti sai valatud 0.5 ml vett. Lapsed olid väga põnevil ja kui suur oli nende üllatus, kui tühja lillepoti põhjast voolas esimesena vesi välja. Küsisin lastelt, miks nii juhtus ja mõned lapsed oskasid vastata, et seal ei olnud juuri ees. Teise poti põhja ilmus ainult natukene vett. Jätsime lillepotid aluste peale ning läksime õue. Tuppa tagasi tulles oli vesi mõlema aluse pealt kadunud, lapsed ütlesid, et muld imas vee enda sisse. 

Global Action Day 3 päeva tegevuseks oli meil looduslikest vahenditest oma perekonna pilt teha. Lapsed said endale tühjad munakarbid ja ülesandeks, õuealalt otsida looduslikud materjalid, millest perekond teha. Esialgu jäi mõni laps hätta, aga peale juhendamist sai asi korda. Selle ülesandega saime näidata, et kunsti saab teha ka õues leiduvatest vahenditest ning seega ei pea koguaeg poest värve, paberit ja pintsleid ostma.

Global Action Day 4 tegime praktiliselt läbi taimede istutuskastides mulla uuendust. Kõigepealt kaevasid lapsed istutuskastist mulla välja, seejärel tõime kompostikastist suure käruga kompostmulda ja panime selle istutuskasti. Nüüd panid lapsed vana mulla jälle komposti peale, siis natukene hobuse sõnnikut, jälle vana mulda ning kõige peale valas õpetaja kotitäie uut mulda. 

Lastele pakkus kõige suuremat elevust see, et kompostikastist tulid välja maipõrnika vastsed, korjasime need kokku ja lapsed viisid nad kompostikasti tagasi.

Viimane Global Action Day 5 tegevus oli tähistada Maa sünnipäeva. 

Sellel korral said Oravate lapsed endale õuemänguasjade seast nõud ning õpetaja andis igale lapsele ühe looma või linnu rolli. Aluseks võtsime "Elas metsas Mutionu" laulu. Iga tegelane pidi Maale kingituseks tooma selle söögi, mida ta ise sööb. 

🖌📷Anneli Seepter

Õppereis vihmasesse Trondheimi

 

 Veebriarukuus sai Paldiski Lasteaed Naerulind pakkumise, millest keelduda ei saanud. Nimelt, kirjutas meile Tartu Loodusmaja ja pakkus meie majast ühele inimesele võimalust osaleda õppekäigul Norra, Trondheimi. Õppekäik sai teoks eestlaste ja norrakate vahelise projekti "Kliimateadlikkuse ja jätkusuutliku hariduse täiustamine rohekoolide koostööna Eestis ja Norras" raames ning seda rahastas Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra finantsmehhanismide kahepoolsete suhete fondi toetus.

Õppekäik sai alguse märtsi lõpus, mil 10 naist said Tallinna lennujaamas esimest korda elus kokku ja lend võis alata. Esimene päev oli puhtalt sinna kohale jõudmise päralt, lende Trondheimi tegime kaks, lisaks rongisõit ja Trondheimi linnatänavad olid meie päralt. 

Teine ja kolmaspäev olid pühendatud norrakate planeeritud tegevustele. Esimene peatus oli kohalikus linnavalitsuses, kus norrakad rääkisid enda tegevustest seoses Rohelise Kooliga. Sõna said ka eestlased ning kuna meie lasteaia üks suurimaid üritusi on iga-kevadine "Taimelaat", siis saigi räägitud, miks me seda korraldame ja mis on meie eesmärgid.

Edasi viis meid tee Loodus-lasteaeda, kus meile tutvustati nende tegevusi ja toimimisviise. Meile räägiti, kuidas lapsed veedavad enamus enda päevast õues, õpitakse palju metsas, väljas käiakse iga ilmaga ning suusatama õpitakse juba väga varakult. 

Kolmandat reisipäeva alustasime ühes teises lasteaias. Kuna Norra on väga mägine maa, siis oli huvitav näha, kuidas lasteaia õueala oli lahendatud. Kui meil Eestis on liumäele jõudmiseks vaja trepist üles ronida, siis Norrason lahendatud liumäe situatsioon nii, et mäe külge on lihtsalt pandud liurada, lapsed jooksevad mäest üles ja lasevad mööda rada uuesti alla. Edasi viis tee meid kohalikku botaanikaaeda, kus meili räägiti kimalastest "Kimalaste safari" on Trondheimis üks Rohelise Kooli poolt algatatud projekt, mille raames tutvustatakse kõigile ühest agaraimast tolmeldajast - kimalasest. Sarnane projekt läheb nüüd ka Eestis käima tänu Tartu Loodusmajale.

Viimane peatus sellel päeval oli keset Trondheimi asetsevasse farmi, mis viib läbi erinevaid õppeprogramme nii koolidele kui ka lasteaedadele.

Neljandal päeval saime omal käel tutvuda veel Trondheimi ja tema imelise loodusega ning reede varahommikul lendasime tagasi Eestisse. Õppereis Trondheimi oli huvitav ja silmaringi avardav. Aitäh, selle suurepärase reisi eest Tartu Loodusmajale ja vingetele reisikaaslastele.

 

Liisa Ardon

õpetaja 

Liblikad AHHAA keskuses

 

Päikeselise reede 2. mai hommikul alustasime sõitu Tartu poole, et külastada AHHAA keskust ning saada osa õppepäevast „Salapärane vesi“.

Sõit Tartusse kulges kenasti ning esimene vahepeatus toimus Adaveres, kus kõik soovijad said veidi jalgu sirutada ning seejärel sõitsime ühe jutiga Tartusse välja. Enne, kui Tartu paistma hakkas, kostis mitme lapse suust, kui kaua me veel sõidame. Seejärel hakkasime uurima teeviitadelt, kui palju on veel jäänud sõita. Oi, kui suur oli laste üllatus, kui AHHAA keskus hakkas paistma… Bussist kostis rõõmus laste hõise… „AHHAA keskus“.

Bussist väljudes tegime väikese kehakinnituse AHHAA keskuse ees oleval pingil, kus lapsi köitis ülestõstetav auto, mida sooviti kohe ka ise proovida. Eriti tore oli vaadata, kui õpetaja Laura läks lastele appi autot tõstma ning inertsist ka ise maast kõrgemale kerkis.

Seejärel oli aeg liikuda AHHAA keskusesse, sest meid ootas õppepäev.

Õppepäev „Salapärane vesi“

Õppepäeva viisid läbi juhendajad Erik ja Valters. Enne, kui hakkas õppetegevus, tutvustati meile, milline see õppepäev välja näeb ning seejärel jagati meid kaheks grupiks. Üks grupp jäi Erikuga katseid tegema ning teine grupp läks koos Valtersiga elusaali, kus tutvustas mitmeid veega seotud asju: kuidas tekib laine? Kuidas tekib tornaado? Jms.

Eriti põnev oli liikuda AHHAA keskuse keldris, kus nägime mootoreid, mis keskuses olevaid seadmeid liikuma panevad ning ka teadusteatri etendustes kasutatavaid kostüüme. Põnevust ja huvi pakkus ka punases meres elav korall, mis on toodud AHHAA keskusesse. Hetkel on suur bassein remondis, kuid koralli sai lähemalt näha väiksemas akvaariumis, kus jooksis pidevalt puhas vesi, et koralli puhastada.

Peale väikest ringkäiku läksime tagasi õppetuppa, kus algas meil põnevad katsed veega. Erik rääkis mitme erineva merevee soolsusest ning seejärel alustati merevee soolasuse katsetega.

Esimesena katsetati Läänemere soolsust - klaasi sisse kaaluti 2g soola ning seejärel lisati vett, kus kogu mahuks on 200g. Segada, et sool lahustuks. Seejärel katsetati Punase mere soolsust – 8g soola, millele lisada vett, kus kogu mahuks saab taas 200g. Segada, et sool lahustuks. Nende kahe katse võrdlemisel ei olnud võimalik silmaga kindlaks teha, milline on Läänemere ja Punase mere soolasus, sest klaasis lahustus sool, kuid maitsest oli kohe aru saada.

Väga põnev oli Surnumere soolsuse katsetamine – 68g soola, millele lisada vett, kus kogu mahuks on 200g. Segades ei lahustunud sool, vaid jäi põhja. Surnumere vesi sisaldab väga palju soola ning seepärast ei tohi seda vett juua, kuna nii suur soola kogus muutub inimesele mürgitavaks.

Muidugi said lapsed proovida pipetiga vee soolasuse maitset ning jälgida muna katsega, kuidas muna ujub ning kuidas ta vees asetseb.

Kõige lõpuks uurisime veel mikroskoobi all liivateri, sammalt, sulge jms.

Igal juhul oli põnev õpituba ning teadmisi saime palju.

      

Peale õppepäeva olid lastel juba kõhud päris tühjad, siis läksime kohvikusse Newton, kus meil oli broneeritud lõunasöök ning söögiks oli laste lemmik – friikartulid viineritega. Toit maitses hästi ning kõhud said kenasti täis.

Kui lõunasöök oli söödud, tutvusime isekeskis keskusega ning seejärel asusime koduteele.

Päev oli põnev, teadmiste rohke ning huvitav!

AHHAA külastus sai teoks tänu Keskkonnainvesteeringute Keskusele esitatud projektitaotlusele.

"Toetas Eesti riik", Kliimaministeerium ja KIK